Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2015/03/05/3838631t1h8029.jpg)
Rakvere teatris hakkab seiklema puunukk Buratino. Aga puu on vaid väline kest. Põhiline on hing, kinnitavad lavastaja, Buratino ja eks-Buratino ehk Üllar Saaremäe, Imre Õunapuu ja Lauri Nebel.
Rakvere “Buratino” on teatriarmastuse lugu. “Minu jaoks on Buratino Cyrano de Bergeraci puust vend. Tema on õigluse eest väljas. Ta nakatub teatrisse tänu papa Carlole, kes õpetab ta rääkima ja liikuma läbi armastuse teatri vastu ja selle, et ta suudab pakkuda inimestele rõõmu. Buratinot käivitav jõud ongi, et ta tahab pakkuda rõõmu nii papa Carlole kui nukkudele, kellega kohtub. Ta on rõõmutooja, hästi positiivne,” rääkis lavastaja Üllar Saaremäe.