/nginx/o/2011/11/15/836656t1h981b.jpg)
Samal teemal 10.11.2011 Virumaa Teataja juhtkiri “Posti najal ootan rongi”.
Uute reisirongide saabumise eel ehk 2012. aasta lõpuks rekonstrueerib Eesti Raudtee tütarettevõte EVR Infra suurema osa reisiveo platvormidest. Tööde maksumus on 14 miljonit eurot ja 85 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest.
Vajalikud tingimused on loodud. Need reisijad, kes eeldavad, et ooteplatvorm on vajalik rongile minemiseks ja rongilt mahatulemiseks, on rahul. Inimesed, kes arvavad, et ooteplatvorm on ajaveetmise koht, aga sarjavad.
Milleks siis ikkagi on ooteplatvorme tarvis? Eestis kehtivad riiklikud standardid eeldavad, et platvormi kasutatakse rongile minekuks ja rongilt mahatulekuks ning reisija viibib platvormil lühikest aega. Samad põhimõtted kehtivad kogu Euroopas.
Sellest lähtuvalt näeb standard ette, et inimestele (ka erivajadustega) oleks tagatud hea ja mugav juurdepääs raudtee ooteplatvormile, et selle kõrgus oleks 55 sentimeetrit, et platvorm oleks pimedal ajal valgustatud ning et rongile minek ja sellelt mahatulek oleks ohutu. Reisijate rongi sisenemise ja väljumise ohutuse huvides peab platvormi servast olema vähemalt kaks meetrit vaba ruumi.
Mingit nõuet rajada platvormile pealisehitisi, nagu varikatus, tuuletõkkesein, istepingid vms, standard ei sisalda. See tähendab, et reisijale luuakse elementaarsed tingimused, kuid mitte suuri mugavusi.
Raudtee teeb lisainvesteeringuid. Normide rangusele vaatamata on Eesti Raudtee võtnud nõuks rongi ootajatele siiski mõningasi mugavusi pakkuda.Raudteeettevõte ei saa eirata standarditega seatud selgeid piiranguid, mis ei lase platvormile kapitaalsemat pealisehitist rajada.
Praktikas tähendab see, et platvormi keskele on võimalik ehitada pealisehitis kuni poole meetri laiusele ribale. Seega oleme normidest lähtuvalt platvormile projekteerinud lahenduse, mis kasutab maksimaalselt ära etteantud tingimused ja ruumi.
Tänu sellele on uutel platvormidel katus, istepingid ja vahesein tuule kaitseks, ning valmisolek rakendada tabloosid, mis rongides vastavate seadmete olemasolul jagavad elektrooniliselt operatiivset teavet rongiliikluse kohta. Ehk olemas on elementaarne, mida reisija vajab. Tuuletõkkeseinte paigaldamine on juba alanud ja tähendab, et Eesti Raudtee investeerib täiendavalt vähemalt 100 000 eurot.
On püütud väita, et rongid ei käi täpselt ning reisija peab talvel külma ja tuult trotsides kaua rongi ootama. Faktid selliseid väiteid ei toeta. Siseriikliku reisirongiliikluse statistika 2011. a 10 kuu tulemused näitavad, et 30 431 rongist hilines 15 minutit ja rohkem vaid 265 ehk 0,87% reisidest ning aasta esimesel kolmel kuul 1,6% reisidest. Väide talvistest reisirongiliikluse suurtest hälvetest ei pea paika.
Mahukad remonditööd ja uued rongid toovad reisiliiklusesse sootuks uue kvaliteedi ning kahandab hilinemiste protsenti veelgi. Uute rongide saabumisega tihenevad ka reisirongi graafikud ning paraneb transpordiliikide integreeritus.
On reisijaid, kes küsivad, miks jaamahooneid korda ei tehta. Eesti Raudtee taristu valdajana on teenindusettevõte. See tähendab, et kui leidub tellija, kes kulud kinni maksab, saame kaaluda ka paremate tingimuste loomist. Mõnel pool on seda tehtudki, kuid see eeldab kohaliku omavalitsuse, reisiveo tellija ja reisiveo operaatori tahet ja panust, samuti korrakaitseorganite suuremat tähelepanu avaliku korra tagamisel.
Avatud jaamahooneid leiab Euroopa suuremates linnades, kus koostöös kohalike omavalitsuste ja äriettevõtetega on jaamahoonele leitud laiem rakendus. Paraku Eesti väiksus lubab vaid Tallinnas ja ehk Tartus sarnaselt hakkama saada. Kuid meil on peatusi, kus rongi kasutab praegu alla ühe inimese päevas. Ka mujal Euroopas on hõredama asustusega alal ootetingimused tagasihoidlikumad.
Euroopa praktika näitab, et kui ühissõidukite ootepaviljonide olme muuta mugavamaks kui vaja reisijate elementaarseks teenindamiseks, võtavad kohad üle avalikku korda rikkuvad seltskonnad, tõrjudes tavareisija ootekohast välja. Meil ei ole vaja sama viga korrata.
Niigi on Eesti Raudtee uute platvormide pealisehitised korduvalt üle elanud vandaalitsemisi, kuigi platvormid on ehitatud selliselt, et ilma tööriistade või abivahenditeta ei ole võimalik olulist kahju tekitada. Lõhkujateks ei ole tulnukad, vaid tõenäoliselt kohalikud.